Lahendused avaliku ja erasektori organisatsioonidele
Töökiusamise ennetus ja toimetulek Loe rohkemEsita päring
Merle Raun (Tambur), PhD
JUHTIDE JA ORGANISATSIOONIDE NÕUSTAMINE. LEPITUSMENETLUSED.
Olen aidanud organisatsioonides lahendada keerukaid töökiusamise juhtumeid ja konfliktiolukordi ning võin kinnitada, et on võimalik leida osapooli rahuldav lahendus pea igast olukorrast. Nõustan juhte, kuidas luua meeskonnas positiivset ja usalduslikku töökultuuri, mis tagab paremad töötulemused. Usun, et töötajate vahelised head suhted ja terve töökliima on üheks peamiseks eelduseks, et organisatsioon saaks edukalt toimida.
Olen organisatsiooni arendamise konsultant ja ekspert. Üle 10 aasta olen uurinud ja tegelenud töökiusamise temaatikaga: kirjutanud teadustöö, viinud läbi uuringuid ja koolitusi organisatsioonides, lahendanud konflikti- ja töökiusamise juhtumeid ja aidanud organisatsioonidel ennetamise strateegiaid juurutada.
Olen kaitsnud 2015. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktoritöö teemal „Töökiusamine Eesti organisatsioonides: levik ja põhjused“. Töötasin organisatsioonikäitumise ja juhtimise lektorina Tallinna Tehnikaülikoolis. Olen läbi viinud mitmeid uuringuprojekte ning avaldanud publikatsioone rahvusvahelistes teadusajakirjades. Olen rahvusvaheliselt sertifitseeritud lahenduskeskne coach (ICF).
Mis on töökiusamine?
- Töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele.
- Töökiusamine avaldub enamasti verbaalselt läbi suhtluse, sotsiaalsete tegevuste ja psühholoogiliste manipulatsioonide, mille tõttu see ei pruugi olla alati teistele nähtav. Harvadel juhtudel esineb töökiusamist ka füüsiliselt.
- Töökiusamist esineb sama tasandi kolleegide vahel ning juhi ja alluva vahel (ka suunaga alt üles).
- Kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis, ohvril on raske ennast kaitsta.
Mis ei ole töökiusamine?
Näiteks järgmised olukorrad ei ole töökiusamine:
- õiglastel alustel läbiviidavad töökorralduse muudatused;
- töökohustuste täitmise nõudmine ja kontroll;
- objektiivne negatiivne tagasiside (näiteks ebarahuldavatest töötulemustest või ebasobivast käitumisest teavitamine);
- koondamine, distsiplinaarkaristused, töötaja üleviimine või ametist vabastamine, kui selleks on piisav juriidiline ja/või majanduslik alus.
Töökiusamine tekitab ulatuslikku emotsionaalset kahju, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist, vähendades võimalusi suhelda tööl, säilitada sotsiaalseid sidemeid, isiklikku mainet, ametialast seisundit ja tervist.
Töökiusamiseks loetakse olukordi, mis on korduvad pikema ajaperioodi vältel. Ühekordne juhtum ei ole töökiusamine.
Alates 2023.a. kuuluvad töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused kutsehaiguste nimekirja (vt Sotsiaalministri määrus, § 41). Psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad kahjustada töötaja tervist ja esile kutsuda tööga seotud haigestumist.
Kiusamine kuulub psühhosotsiaalsete ohutegurite hulka ja töökiusamise tagajärjel tekkinud haigused võivad seega olla kutsehaigused, mistõttu töötajal tekib õigus nõuda tööandjalt hüvitist. Töökiusamise tagajärjel võivad tekkida nii vaimse tervise probleemid (stress, depressioon, postraumaatiline stressihäire) kui ka muud tervisehäired (südamehaigused, kõrge vererõhk, luu- ja lihaskonna vaevused jm.). Terviseprobleemide korral tuleb pöörduda esmalt perearsti või töötervishoiu arsti poole, kust vajadusel saadetakse töötaja edasi kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse, et diagnoosida kutsehaigus.
Teenused organisatsioonidele
Töökiusamise ennetus
Koolitused
KOOLITUS ESMA- JA KESKASTMEJUHTIDELE
Koolituse läbinu:
• suudab ennetada töökiusamist
• oskab kujundada häid suhteid meeskonnas
• tuleb toime manipulatsioonidega
• oskab lahendada keerukamaid konfliktiolukordi
Teemad:
Toimetulekumehhanismid negatiivse käitumise korral
Juhi ja töötaja rollid positiivse töökliima saavutamisel
Psühhosotsiaalsed riskid töökohal ja nendega toimetulek
Töökiusamise põhjused ja tagajärjed organisatsiooni ja töötaja seisukohalt
Manipuleerimise ja töökiusamise ennetamine
Juhtidele vajalikud kompetentsid konfliktide lahendamiseks meeskonnas
Juhi ja alluva vahelise konfliktiolukorra lahendamine
Meeskonna emotsioonide juhtimine
KOOLITUS KÕIKIDELE ORGANISATSIOONI TÖÖTATAJTELE
Eesmärk on tõsta teadlikkust töökiusamise ennetuse ja toimetuleku võimalustest.
Koolituse tulemusel osaleja:
• teab, mis on ja mis ei ole töökiusamine
• mõistab negatiivse käitumise põhjuseid ja mõjusid organisatsioonile ja töötajatele
• teab, kuidas käituda konfliktiolukorras
• oskab pakkuda tuge töökiusamise juhtumi korral
Uuringud
TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA PÜHENDUMUSE UURING
Uuring aitab luua töötajasõbralikku töökeskkonda, vähendada voolavust ja suurendada ettevõtte majanduslikku edukust. Töötajate pühendumuse ja rahulolu suurendamiseks on oluline teada, mida töötajad tegelikult vajavad ja oluliseks peavad. Oleme abiks uuringu ettevalmistusel ja eesmärgistamisel, läbiviimisel ja tulemuste analüüsil ning esitame omapoolsed ettepanekud. Kasutame oma töös innovatiivseid lahendusi ja kaasaegseid küsitluskeskkondi ning kvantitatiivseid ning kvalitatiivseid uuringumeetodeid.
PSÜHHOSOTSIAALSETE RISKIDE HINDAMINE
Uuringuga hindame psühhosotsiaalsetest ohuteguritest ja tööstressisist tulenevaid riske ja esitame soovitused riskide maandamiseks. Uuringu eesmärk on tagada organisatsioonis hea psühhosotsiaalne keskkond, mis aitab kaasa headele töötulemustele ja töötajate arengule.
Uuringust saab näiteks teada, kas töötajad tunnevad, et neist peetakse lugu, milline on nende töökoormus, kas infoliikumine on hästi korraldatud, kas esineb töökiusamist või diskrimineerimist, kuidas saadakse hakkama konfliktidega.
Ennetusstrateegia
Töökiusamise ennetus tähendab eelkõige töötajate informeeritust töökiusamisest ja toimetulekust, juhtide häid konfliktijuhtimise oskusi ja organisatsiooni valmisolekut sekkumiseks töökiusamise juhtumite korral.
Selleks on oluline läbi mõelda, milline käitumine on organisatsioonis oodatud ja milline mitte, kuidas saab abi kiusamise korral, kuidas käituda, kui töötaja on sattunud kiusamist pealt nägema ja paljud teised teemad. Kõik see ja muu vajalik info võib olla kirjas näiteks Hea käitumise tavas.
Aitame teie organisatsioonil ennetusstrateegiat luua, täiendada ja ellu rakendada.
Töökiusamisega toimetulek
Lepitusmenetlus
Oleme spetsialiseerunud organisatsioonides konfliktiolukordade ja kaebuste lahendamisele ja poolte lepitamisele:
Anname professionaalse hinnangu, kas tegemist on töökiusamisega, konfliktiolukorraga, diskrimineerimisega, ahistamisega või muuga
Selgitame välja tegelikud põhjused ja kaasatud osapooled
Aitame juhtumit lahendada sekkumis- või lepitusmenetluse kaudu
Aitame taastada töörahu meeskonnas/üksuses
Pakume juhtumijärgset toetust
Tagame oma klientide täieliku konfidentsiaalsuse.
Coaching
Juhi coaching konfliktiolukordade lahendamiseks
Coaching on juhile toeks konfliktijuhtimise protsessis või meeskonnasiseste probleemide lahendamisel. Coachingu käigus on võimalik neutraalse osapoolega läbi analüüsida konkreetsed keerukad juhtumid, mõtestada oma tegevus ja eesmärgid ning otsustada, kuidas käituda. Coach aitab saada olukorras selgust, leida alternatiivsed lahendusteed ja paika panna tegevuskava. Vestlused on konfidentsiaalsed.
Kuidas coaching toimub?
Coaching on protsess ja kuna muutused võtavad aega, siis kohtumised võivad toimuda mõne kuu jooksul 1 tund korraga. Täpsem kohtumiste plaan lepitakse kliendiga individuaalselt kokku vastavalt vajadustele ja seatud eesmärkidele. Esimene kohtumine on tasuta.
Töökiusamise juhtumite lahendamine organisatsioonis
Kui organisatsioonis puudub töökiusamise ennetustegevus, näiteks hea käitumise tava, võib oht konfliktide laienemiseks ja töökiusamise tekkimiseks olla kõrgem.
Suur osa kiusamisjuhtumeid jääb avastamata ja lahendamata, kuna juhid ei teadvusta probleemi olemasolu või ei jõua info nendeni. Näiteks USA-s läbiviidud uuringu järgi 1,6% juhtidest arvab, et töökiusamine on sagedane probleem nende organisatsioonis. Samas 37% nende organisatsioonide töötajatest on kogenud sageli või aeg-ajalt töökiusamist. (Workplace Bullying Institute)
Mitteametlik sekkumine
Vestlemine juhtumi osapooltega. Tulemuseks on kiire muutus töötaja(te) käitumises.
Juhid täpsustavad, milline käitumine on oodatud ja kuidas peaks käitumist parandama. Sekkumine peaks olema pigem toetav, kui karistav. Mitteametlik sekkumine sobib lahenduseks, kui juhtum ei ole väga tõsine ega pikaajaline ja puudutab pigem väikest arvu inimesi või on ametliku sekkumise sissejuhatuseks.
Vestlemine on tõhus ennetustegevus ka siis, kui esinevad vaid üksikud vaenuliku käitumise juhtumid, mis ei ole veel töökiusamine. Vestlusega saab meelde tuletada, et selline suhtlemine pole sobiv meie organisatsioonis ning aitab ära hoida ebasobiva käitumise laienemist.
Ametlik sekkumine
Juhtumi professionaalne lahendamine. Tulemuseks on koostöö taastamine ja töötajate hoiakute muutus pikaajaliselt.
Kui käitumises ei ole mitteametliku sekkumise järel muutusi toimunud, siis on vajalik ametlik juhtumi menetlus. Vajadusel välise lepitaja või konsultandi kaasamine. Selgitatakse välja töökiusamise peamised põhjused ja lepitakse kokku eesmärk. Koos konsultandiga töötatakse välja lahendus juhtumipõhiselt, sh. näiteks edasised suhtlemisreeglid. Sobib pikka aega kestnud ja/või paljusid inimesi puudutanud sügavama konflikti või töökiusamisega toimetulekuks.
Organisatsiooni arendamine
Tulemuseks on kogu organisatsioonikultuuri muutus.
Kui kiusamisjuhtumid on sagedased ja töötulemused selle all kannatavad, siis on vajalik otsida põhjuseid kaugemalt. Kolmas sekkumise viis on organisatsiooni arendamise protsessi käivitamine, kus negatiivse töökliima võimalike allikatena vaadatakse üle näiteks organisatsiooni hierarhia, otsustusprotsessid, informatsioonivahetuse viisid, kaasamise praktika jne. Lahendused puudutavad suurt hulka või kõiki inimesi organisatsioonis. Sobib kasutamiseks, kui konfliktid ja töökiusamine on pea igapäevased või organisatsiooni töökliima takistab arengut ning eesmärkide täitmist.
ARTIKLID JA INTERVJUUD
Töökius – märkame ja otsime lahendusi | #22 CV.ee tööelublogi podcast
Töökius – on või ei ole? Töötajate vahelised head suhted ja terve töökliima on iga ettevõtte jaoks olulised edutegurid. Valdkonna eksperdid annavad nõu ja jagavad oma kogemusi, kuidas töökiusuga tegeleda. Seda nii üksikisiku kui ka organisatsiooni rollis.
Saatejuht – Karla Oder, CV.ee turundusjuht (CV.ee)
Merle Raun (Tambur), LevelLabi kaasasutaja ja tegevjuht
Johan Pastarus, Tööinspektsiooni Vaimse tervise konsultant
Töökius rahvuskultuuri vaatenurgast
Kas ja kuidas mõjutab rahvuskultuur Eestis töökiusamise esinemist, on üha aktuaalsem teema, sest organisatsioonide rahvuslik koosseis mitmekesistub.
MAAJA VADI, MERLE TAMBUR, JANIKA SILLAMÄE
11. september 2020
Töökiusamine kahjustab organisatsiooni
Kui ahistamist ja ebavõrdset kohtlemist on kergem tuvastada, siis töökiusamist on keerulisem ära tunda ja tõendada, kirjutab juhtimisspetsialist Merle Tambur.
28. november 2018
Töökiusamine on Eestis tõsine probleem
Töökiusamist võib Eestis kogeda ligikaudu neljandik töötajatest, ehkki paljud ei soovi enda ohvri staatust tunnistada või ei pea teatud negatiivseid tegevusi töökiusamiseks, selgub Merle Tamburi 2015. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
30. juuni 2015
Läbimõeldud personalivalik aitab töökiusu ennetada
Kui valida töötajaid, kes nii oskuste, teadmiste, hoiakute kui ka töösse suhtumise poolest meeskonda ja oma ametikohale hästi sobivad, siis väheneb oht, et võiksid tekkida vastuolud.
Kevad 2023
Tööandjad peavad tagama turvalise töökeskkonna
Kui suur probleem on Eestis töökiusamine, kuidas selle vastu astuda ning mida saab juht hea töökeskkonna loomiseks ära teha. Vikerhommikus käis vestlemas Merle Raun. Saatejuhid on Kirke Ert ja Sten Teppan.
Ka täiskasvanud kiusavad: „Minu tööd tehti maha, mu üle naerdi.“
Kui 10–15 aastat tagasi lõppesid töökiusu juhtumid tavaliselt sellega, et neist ei räägitud ja ohver läks töölt ära, siis nüüd on hakanud inimesed abi otsima.
Egert Velleste artiklis jagab Merle Raun nõuandeid, mida teha töökiusu kahtluse korral.
26. jaanuar 2023
Töövägivald lükkab reelt nii töötaja kui ka firma
Töökiusamise mõjusid inimese emotsionaalses tervises võib märgata juba poole aasta järel. Tüüpilised on sel puhul kolleegidest eemale hoidmine ja depressioonijuhtumid.
MERLE RAUNI intervjueerisid PILLE IVASK ja KRISTEL HÄRMA
2. detsember 2021
2021. aasta peresõbralike tööandjate tunnustusüritus
17. novembril leidis aset paneelarutelu “Töökius mitmekesises töökeskkonnas – müüt või tegelikkus?“. Vestlusringis arutlesid töökiusamise üle peresõbraliku tööandja programmi märgised pälvinud ABB Balti riikide personalijuht Tuuliki Poom ja DPD Estonia personalijuht Annika Oruaas, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu ning LevelLabi tegevjuht ja töökiusamise ennetamise ekspert Merle Raun.
Kontoriterror “Sa oled vana! Väheväärtuslik ja aeglane!”
Kontoriterrori puhul on tavaline, et kõik teavad, aga keegi suud lahti ei tee. Kardavad vallandamist või ise kiusu alla langemist. Kaks Eesti naist räägivad ausalt ära oma isikliku, valusa ja häiriva loo.
5. november 2021
Töökiusamine ei juhtu kogemata, see on teadlik ja sihilik
Kui suur on töökiusamise probleem Eestis tegelikult, kes on kiusajad ja kiusatavad ning mida saab hea töökeskkonna loomiseks ära teha, rääkis nõustaja ning uuringufirma LevelLabi juht ja asutaja Merle Raun.
ORGANISATSIOON
Tööandja seadusest tulenev vastutus
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sõnastab psühhosotsiaalsed ohutegurid tööl sh., vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
Vastavalt seadusele peab tööandja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.
Töökiusamise mõjud organisatsioonile
- Ettevõtte sisekliima halvenemine
- Vähenenud tööviljakus, töö efektiivsus, tootlikkus
- Suurenenud personali voolavus ja kvalifitseeritud tööjõu kaotus
- Uute töötajate värbamis- ja koolituskulud
- Sagedased ümberkorraldused
- Tootmiskulude suurenemine
- Kohtuvaidlused ja -kulud
- Konkurentsivõime langus
- Toodangu kvaliteedi langus
- Vähenenud innovatiivsus, loovus
- Imago langus, klientide arvu langus
Ennetustegevus organisatsioonis
Ennetus algab organisatsiooni selgest seisukohast, et töökiusamist ei tolereerita.
Ennetuse juurde kuulub:
- Informeerimine ja koolitus. Kõikide töötajate teadlikkuse tõstmine, mis on töökiusamine ja mis ei ole ning kuidas käituda organsiatsioonis teistega viisakalt. Kõik töötajad peavad teadma, kuidas hoida head töökliimat ja vajadusel julgema ja oskama otsida abi.
- Juhtide ja kontaktisikute rolli määratlemine. Kes vastutab ja mille eest? Kuidas juhid tagavad positiivse töökliima? Selged ja arusaadavad rollid töökiusamise ennetamiseks.
- Protseduurid juhtumite lahendamiseks. Kui töötaja pöördub teatega, et teda kiusatakse, mis edasi saab? Kuidas juhtumit menetletakse? Mis juhtudel kaasatakse väline lepitaja? Selged ja läbimõeldud protseduurid juhtumite lahendamiseks.
- Riskianalüüs ja riskijuhtimine. Regulaarne psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine ja riskide maandamine.
Mida saab teha organisatsioon/juht
- Julgustage kõiki töötajaid käituma üksteisega lugupidavalt ja väärikalt
- Koolitage töötajaid, kuidas toime tulla konfliktiolukorras, et see ei laieneks töökiusamiseks
- Koolitage juhte, kuidas lahendada töökiusamise juhtumeid ja konflikte ning toime tulla keeruliste inimtüüpidega meeskonnas
- Suhtuge tõsiselt kaebustesse ja töökiusamise vihjetesse. Ärge ignoreerige võimalikke probleeme!
- Teavitage kõiki töötajaid töökiusamise kahjulikest tagajärgedest
- Informeerige töötajaid, kuidas nad saavad vajadusel abi
- Ärge tolereerige vaimset ega füüsilist vägivalda oma organisatsioonis.
TÖÖTAJA
Mis on töökiusamise põhjused?
Organisatsioonikultuur. Organisatsiooni väärtused mõjutavad töötajate käitumist. Kui agressiivset ja ebaeetilist käitumist ei mõisteta üheselt hukka, siis muutub see igapäevaseks. Ja vastupidi, kui väärtuseks on üksteisest lugupidamine, siis järgitakse sellist suhtlemisstiili.
Juhtimisstiil. Juht on vastutav hea psühhosotsiaalse kliima eest. Juht annab oma käitumisega eeskuju, kuidas toimub omavaheline suhtlemine.
Töökorraldus. Ebarahuldavalt määratud tööülesanded, ebapiisavad juhised, infopuudus, pikaajaliselt töötamine ettenähtust väiksema arvu töötajatega (ülekoormus) jt. Töökorralduslikest probleemidest võib alguse saada töökiusamine.
Enesekaitse ja/või kasu. Kiusamine võib olla kaitsereaktsioon, kui tunnetatakse ohtu oma ametikohale või positsioonile. Kiusamine võib toimuda ka kasu eesmärgil, et tugevdada teiste arvelt oma võimupositsiooni, mainet ja seejuures kahjustada oma konkurenti. Selline agressiivne käitumine on sagedasem organisatsioonides, kus valitseb tugev sisemine konkurents.
Emotsionaalne intelligentsus ja isikuomadused. Töökiusamine võib olla seotud oskamatusega juhtida oma negatiivseid emotsioone või kalduvust agressiivsele käitumisele. Kiusajad ei teadvusta sageli, millist mõju nende käitumine avaldab ohvrile ja kogu organisatsioonile.
Töökiusamise mõjud töötajale
- Töörahulolu langus
- Motivatsiooni ja pühendumuse langus
- Vaimse ja füüsilise tervise halvenemine
- Tööstress, depressioon
- Sotsiaalsete sidemete halvenemine ja katkemine kolleegidega
- Töövõime ja tulemuslikkuse vähenemine
- Sissetuleku ja töö kaotus
- Traumajärgne stressihäire
- Raskused teise tööga kohanemisel
Mida teha, kui teid kiusatakse tööl?
- ÄRGE JÄÄGE ÜKSI!
- Suhelge teiste kolleegidega ja küsige nende arvamust olukorra kohta
- Jääge enesekindlaks ja rahulikuks
- Andke kiusajale selgelt teada, et tema käitumine häirib teid ja põhjendage oma arvamust.
- Koguge tõendeid töökiusamise kohta: e-mailid, sõnumid, märkmed, memod jne. Pidage päevikut sündmuste kohta, millal täpselt need aset leidsid (kuupäev ja kellaaeg), kes olid osalised ja kuidas te ennast tundsite.
- Teavitage oma otsest juhti
- Pöörduge personaliosakonda
- Pöörduge vajadusel Tööinspektsiooni poole
- ÄRGE VASTAKE SAMAGA!
Mida saab teha kõrvalseisja?
- Ära mine kaasa kiusajatega
- Ära anna põhjust kiusamise levimiseks organisatsioonis
- Vestle ohvriga, et aru saada, kuidas saad teda aidata.
- Julgusta ohvrit abi otsima
- Teavita juhti, personalijuhti või töötajat, kes on organisatsioonis määratud sellega tegelema
- Tuleta kiusajatele meelde organisatsiooni eesmärke ja väärtusi
- Astu vahele, juhul, kui tunned, et see ei ole sulle ohtlik
Töökiusamine ja ahistamine
Töökiusamise näited
Töökiusamise tegevused saab jagada laias laastus kaheks: tööga seotud ja isikuga seotud kiusamiseks.
Tööga seotud kiusamine:
- Tahtlik eksitamine töökohustuste andmisel, näiteks ebaselged juhised või ebarealistlikud tähtajad.
- Teostamatud ülesanded, võimatud tähtajad, üle koormamine
- Mõttetud tööülesanded, töötaja võimete alahindamine
- Tööks vajaliku informatsiooni kinnipidamine, info varjamine
- Põhjusetu ja sobimatu järelevalve
- Töötagatiste osas pidev ebakindlus, ähvardavad vihjed
- Juhi poolt ebasoosingu demonstreerimine
- Ebaõiged süüdistused, patuoinaks tegemine
- vmt.
Isikuga seotud kiusamine:
- (Verbaalne) ründamine, ähvardamine, alandamine, halvustamine, naeruvääristamine
- Ignoreerimine, isoleerimine, vältimine
- Pahatahtlikud kuulujutud, inetud naljad, sarkastilised märkused
- Halvustamine, hinnangut sisaldavad küsimused
- Avalik alandamine
- Naeruvääristamine, solvamine, sarkasm
- Karjumine, sõimamine
- Vägivallaga ähvardamine (või üldine ähvardus)
- Privaatsuse häirimine (näit. nuhkimine)
Korduma kippuvad küsimused
Teenuste kohta täiendava info või hinnapäringu saamiseks
palume võtta ühendust
+372 510 7525
merle@levellab.ee